Harjutus 22.1: Psühhokineesi test

Harjutuse eesmärk: Oma psühhokineetiliste võimete mõõtmine.

Toime: Psüühilist energiat sihipäraselt häälestades õpime tundma piiramatuid võimalusi, mis soodustavad eneseteadvuse tugevnemist ja mõjutavad positiivselt meie enesekindlust.

Abivahendid: Keskmise suurusega alustass, suur õmblusnõel, pikk tikk või hambaork, mõni tilk masinaõli.

Harjutuse ettevalmistamine: Täidame alustassi veega, nii et ääreni jääks sõrmelaiuselt ruumi, ja seame selle kindlalt seisvale lauale.

Asetame õmblusnõela veepinnale nii, et see ei upuks, seda on kõige parem teha pintsetiga. Seejuures tuleb jälgida, et nõel ei läheneks alustassi servale.

Kui nõel ei püsi veepinnal, lisage vette mõni tilk õli ja asetage nõel otse õlikihile.

Harjutuse esimene etapp: katse õmblusnõelaga

Algul lõõgastume nii, nagu oleme seda juba õppinud, ja asume end mõtteliselt häälestama katse korraldamisele.

Täielikus meelerahus keskendume oma psühhokineetilistele võimetele ja laseme endal selles seisundis viibida mõne minuti.

Nüüd fikseerime pilguga nõela 30 cm kauguselt ja kujutame mõttes ette, et nõel pöörleb. Kui meil õnnestus mõte realiseerida, siis suurendame vahekaugust ja katsetame oma võimeid nõela eri suundades liigutades: vasakult paremale, paremalt vasakule ja seda täieliku paigalseisuni peatades.

Harjutuse teine etapp: katse tikuga

Järgmiseks katseks kasutame tikku, asetame selle samaviisi veega täidetud alustassi. Seame oma käed alustassist paremale ja vasakule, tassi servast 3 cm kaugusele. Nüüd püüame kätega pöörlevaid liigutusi tehes panna tikk pöörlema.

Kujutame endale mõtteliselt ette, et tikk liigub. Seejuures ei tohi mitte mingil juhul alustassi servi puutuda, et vältida elektrostaatilise laengu teket. Nii võib meie katse tulemuse kahtluse alla sattuda, sest sellisel juhul saab seda seletada ka füüsikaseadustest lähtudes.

Harjutuse kestus: 5 minutit on harjutuse kummagi etapi jaoks piisav aeg.

Harjutuste sagedus: Kaks korda viis minutit iga päev on täiesti piisav harjutuste sagedus.

Harjutus 22.2: Kompassi mõjutamine

Harjutuse eesmärk: Rakendame oma psühhokineetilised võimed, et mõjutada kompassi osutit ja sundida seda tagurpidi pöörlema.

Toime: End sihipäraselt oma psühhokineetilisele jõule häälestades tajume kogu meid ümbritseva maailma, sealhulgas kosmose energeetilist struktuuri. Seda soodustab iga harjutus, milles saavutame edu ja mis tugevdab meis enesekindluse aistingut.

Abivahendid: Tavaline kompass, kartongist alus.

Harjutuse kirjeldus: Seame end taas sisse kohas, kus teeme tavaliselt oma treeninguid. Asetame kompassi alusele ja viime end lõõgastusseisundisse.

Kui oleme täielikult lõdvestunud ja vabanenud häirivatest mõtetest, püüame suunata kogu oma tähelepanu kompassile meie ees. Fikseerime selle pilguga, nagu oleks see mingi väga hinnaline ese, püüame mõtetes salvestada iga pisiasja, ka täiesti tühise.

Nüüd sulgeme silmad ja kujutame endale ette alusel asuvat kompassi kõigis üksikasjades.

Käivitame sihipäraselt oma psühhokineetilised jõud ja näeme kohe, kuidas peenike kompassiosuti pöörleb vasakult paremale või paremalt vasakule, sõltuvalt meie mõttelistest käsklustest.

Kui meil õnnestub seda vaimusilmas piisavalt selgelt ette kujutada, võime silmad uuesti avada.
Mõõdame nüüd kompassinõela pilguga alt üles. Ootame veidi aega, kuni nõel hakkab pöörlema meie valitud suunas, seejärel muudame nõela pöörlemissuunda. Viimaks peatame nõela ja seame selle normaalsesse magnetilisse asendisse, milles peab kompass töötama.

Harjutuse kestus: Sooritame harjutust seni, kuni suudame seda teha ilma igasuguse pingutuseta. Esimeste krambitunnuste või ebameeldivate aistingute tekke korral tuleb harjutamine katkestada.

Harjutuste sagedus: Harjutus soodustab psühhokineetiliste võimete tunnetamist ja arendab oskust neid reguleerida, seepärast on soovitatav teha harjutust võimalikult tihti, kuid tingimusel, et on olemas piisav energiavaru. Samuti on meil vaja arvesse võtta soodsate ja ebasoodsate päevade graafikut, sest nende päevade mõjul on harjutuse edukale sooritamisele otsustav tähtsus.

Harjutus 22.3: Psühhokineetiline test täringutega

Harjutuse eesmärk: Kasutame täringuid, et testida kättesaamatute esemete psühhokineetilise mõjutamise võimeid, välistades seejuures igasuguse, ka mõttelise juhuslikkuse.

Toime: Mõjutame täringuid oma psüühilise energiaga. Kui saame korduvalt ühe ja sama tulemuse, võib seda lugeda meie psühhokineetiliste võimete tõendiks.

Abivahendid: Kuus tavalist täringut, tass täringute jaoks, kõva papp aluseks, märkmepaber ja kirjutusvahend.

Harjutuse esimene etapp: psühhokinees ühe täringuga.

Seame end oma tavalises harjutuskohas sisse. Hingame sügavalt sisse ja välja ning tajume, kuidas me iga väljahingamise ajal järjest rohkem lõõgastume.

Seejärel keskendume täielikult alusel paiknevatele täringutele. Teeme seda kolme minuti kestel.

Kujutame nüüd mõtteliselt ette arvu 1, meie silmad peavad sel ajal olema suletud.

Kui arv 1 muutub meie vaimusilmale nähtavaks, fikseerime selle, tegemata mitte mingisuguseid püüdlusi, me ei sunni end selleks ega pinguta end. Seejärel avame silmad ja heidame täringut. Heidame niiviisi täringut 12 korda ja kirjutame tulemused üles.

Kui oleme viis korda saanud täringuheite tulemuseks arvu 1, ei ole see juhus, saavutasime selle tulemuse täringut oma psüühilise energiaga psühhokineetiliselt mõjutades.

Harjutuse teine etapp: psühhokinees kahe täringuga.

Kõigepealt lõõgastume samamoodi nagu harjutuse esimesel etapil. Seejärel võtame pihku kaks täringut, kompame neid, silmitseme kõikides üksikasjades, kuni need saavad meile hästi tuttavaks.

Koondame nüüd oma tähelepanu viie minuti kestel kahele täringule ja kujutame ette, et neid heites saame mingi viiest väiksema arvu.

Kui suudame vaimusilmas täiesti selgelt näha täringuid näiteks arvuga 2 või 3, peame taas lülitama kõik muud mõtted välja.

Nüüd sulgeme uuesti silmad ja heidame jälle täringuid, püüdes sel hetkel mitte millestki mõelda.

Kirjutame saadud tulemuse üles.

Nüüd heidame täringuid 12 korda järjest. Kui meil on õnnestunud heita mõeldud arv täringutega rohkem kui viis korda, tähendab see, et me omame märkimisväärseid psühhokineetilisi võimeid.

Harjutuse kolmas etapp: psühhokinees nelja täringuga.

Puistame täringud tassi, katame tassi peopesaga ja segame täringuid mõnd aega tassis. Seejärel võtame käega laialt hoogu ja heidame täringud nurka toas, kus toimub eksperiment.
Seejuures kujutame väga pingeliselt ette, et kõikide mahakukkunud täringute ülemisel tahul on arv 1.

Kui kasutame kuut täringut, annab iga saadud arv 1 meie kasuks punkti.

Ühe heitega saadud arv 1 mõnel neljast täringul, kui tulemuste koguarv on 24, oleks juhuslikkuse tõenäosusele vastav tulemus.

Nüüd püüame teha samasuguse katse, kuid arvuga 2, seejärel arvuga 3 ja siis kõigi ülejäänud arvudega täringutel.

Niisuguse katsete jada korraldamisel on oodatav arv 24. Kui korrata katset kuus korda kõigi kuue arvuga täringutel, tuleb keskmine tulemus 144 (6 korda 24).

Mida lähemale jõuame sellele tulemusele, seda paremini on avaldunud meie psühhokineetilised võimed. Selle harjutuse tulemus tõestab, et siin mängib peamist rolli psühhokineetiline mõjutamine ja niinimetatud juhus tuleb selles harjutuses välistada.

Harjutuse neljas etapp: psühhokinees kuue täringuga.

Pärast lõdvestumist võtame taas kuus täringut ja puistame need tassi.

Valime mõttes välja mingi arvu, näiteks 2.

Kujutame arvu 2 oma teadvuses ette ja segame hoolikalt täringuid tassis.

Seejärel teeme heite, mõtlemata vähimatki oodatavale tulemusele.

Katse käigus tuleb teha neli heidet, teisisõnu peab üldine tulemus olema 24. Kui meil õnnestub neli korda heita arv 2, tõendab see kindlalt meie psühhokineetilisi võimeid.

Harjutuste sagedus: Mida rohkem me harjutame, seda kindlamad ja paremini avaldunud on meie tulemused, seda rohkem võime usaldada oma järjest arenevaid psühhokineetilisi võimeid.

Harjutus 22.4: Tundmuste psühhokineetiline sisendamine

Eesmärk: Kujutluse ja füsioloogilise reaktsiooni vastastikmõju väljaselgitamine.

Toime: Oma taju sensibiliseerides tugevdame veendumuse jõudu, see mõjutab positiivselt psühhokineetilisi harjutusi ja katseid. Soojuse teke ja selle tajumine oma kehas tänu kujutlusvõimele süvendab õppeprotsessi ja tekitab meis usku oma kujutluste jõusse.

Harjutuse kirjeldus: Seisame täiesti lõdvestunult maapinnal, meie lihased on pingest vabad, oleme vabanenud kõigist mõtetest. Rütmiliselt ja sügavalt hingates laeme end täielikult energiaga.

Nüüd sirutame oma parema käe üles ja hoiame seda pingutamata niisuguses asendis. Koondame oma tähelepanu käele.

Seejärel suuname oma hingamise paremasse kätte ja kujutame endale ette, et käsi soojeneb märgatavalt. Kõik see peab toimuma ilma skepsiseta, kahtlusteta ja täieliku veendumusega oma kujutluse jõusse, mida oleme oma õppeprogrammi harjutuste abil treeninud.

Selle nähtuse aluseks on täiesti tavaline fakt, et veresoonte venitamise tagajärjel tekib tugev vere juurdevool, mis soodustab käe soojenemist ja annab kinnitust meie eeldusele, et suudame mõttekujutlusi realiseerida.

Jääme nüüd samasse asendisse, kuid sulgeme silmad. Kujutame vaimusilmas ette oma kätt ja kogu protsessi organismis, mis tekitas käe reaalse soojenemise.

Kui oleme saavutanud soovitud aistingu, kanname kujutletava soojuse samaviisi üle oma käele, mis on selle aja jooksul juba jõudnud jahtuda, kuid teeme seda nii, et käsi soojeneks jahtuva kujutluspildi arvel.

Harjutuse kestus: Sooritame harjutust seni, kuni oleme kirjeldatud võtte täielikult omandanud ja suudame seda teha täie enesekindlusega, kuid ühe harjutuse kestus ärgu ületagu 10 minutit.

Harjutuste sagedus: Kujutlema ja tajuma õppimiseks on piisav teha harjutust üks kord nädalas.

Harjutus 22.5: Psühhokinees mitmesuguseid esemeid kasutades

Harjutuse eesmärk: Oskus juhtida ja koondada oma psühhokineetilist jõudu mitmesugustele materjalidele ja esemetele.

Toime: Laadides ennast soojusega ja kandes seda üle teistele kehaosadele või esemetele, soodustame oma taju sensibiliseerimist, arendame kujutlusvõimet ja õpime ühtlasi tajuma psühhokineetiliste jõudude teket ning käivitumist.

Abivahendid: Tavaline puidust laud (paksus 5 mm), klaas, tugev paber või papp.

Harjutuse kirjeldus: Harjutuses 4 kirjeldatud meetodil oleme õppinud üle kandma soojust (see on sama, mis energia) esemetele, neid seejuures ühtlasi laadides.

Seame end oma tavalises kohas sisse ja viime end täieliku lõõgastuse seisundisse.
Hoiame peopesade vahel harilikku paberilehte.

Jätkame sügavalt hingamist, kujutades seejuures ette soojust vasakus käes. Kui soojuse kujutlus on tegelikkuses realiseerunud, tuleb see üle kanda paremale käele. Kui see õnnestub, on meil mõlemad käed soojad.

Kanname nüüd sellesama soojusenergia üle paberilehele peopesade vahel. Tõmbame pisut hinge ja kujutame seejuures ette, kuidas paberileht järjest soojeneb, kuidas hoogustub paberi molekulide liikumine ja kuidas soojus tagasi kiirgub. Me peame seda kujutlust selgelt teadvustama, sest ainult nii toob see harjutus kasu.

Harjutuse kestus: Treenime seni, kuni veendume täielikult, et oleme õppinud soojust üle kandma ja tagasi saama.

Harjutuste sagedus: Selle harjutuse puhul otsustab õpilane ise, kui tihti ta seda teeb.

Harjutus 22.6: Psühhokinees metallesemetega

Harjutuse eesmärk: Jõu ja soojuse ülekanne metallesemetele, eseme algse kuju osaline või täielik muutmine psühhokineesi teel.

Toime: Meie saadetud juhitav ja koondatud energia muudab kasutatavate metallesemete struktuuri nähtamatul molekulaartasandil.

Harjutuse kirjeldus: Oleme juba jõudnud tasemele, kus suudame suunata oma keha energiat nii, et oskame teadlikult ja sihipäraselt käivitada oma psühhokineetilisi jõude.

Kõigepealt võtame kahvli ja asetame selle enda ette klaasalusele.

Puudutame nimetissõrmega kahvli vart ja samal ajal juhime oma kätte soojust. Nüüd kujutame ette, kuidas meie sõrme soojus muudab kahvli molekulaarset struktuuri, kuidas hakkab meie tahtele alludes muutuma kahvli varre kuju.

Tegutseme sundimatult, täielikult veendununa oma jõus, sest edu saavutame vaid siis, kui kahtlused täielikult puuduvad.

Kes arendab endas inimlikku kujutlusvõimet, see ei saa olla edutu.

Nüüd asume tööle lusikaga. Asetame lusika enda ette klaasile ja koondame oma mõtted täielikult sellele.

Kui oleme lusika visuaalselt kõigis üksikasjades meelde jätnud, sulgeme silmad ja joonistame mõtteliselt enda ette lusika kujutise. Seejuures tegutseme väga täpselt, sest kujuteldav lusikas peab olema identne lusikaga, mis on meie ees klaasil.

Kui see on õnnestunud, keskendume soojuse ülekandmisele oma töötavasse kätte ja samal ajal kujutame endale ette, kuidas lusikas hakkab muutma oma struktuuri, kuidas metall muutub venivaks ja pehmeks nagu plastiliin.

Seejärel puudutame nimetissõrme otsaga lusikat kohas, kus peab vastavalt meie soovile muutuma selle kuju. Seda kohta võib õrnalt sõrmega vajutada, kuid jõu kasutamist tuleb igal juhul vältida.

Täiesti võimalik, et harjutuse ajal võib pisut tõusta vererõhk, nimetissõrmes võib tekkida tuima tuikleva surve aisting. Ärge sellepärast erutuge, kuid juba esimeste selle sümptomi tunnuste ilmnemisel tuleb harjutus kohe katkestada ja korrata seda muul ajal.

Harjutuse kestus: Harjutame seni, kuni saavutame esimese tulemuse. Siiski ei tohi minna piirini, kus hakkavad tekkima esimesed hoiatavad signaalid. Pärast kestvat ja pingelist harjutamist veendume, et võime jõuda soovitud tulemuseni iga 30-minutilise harjutuse kestel.

Harjutuste sagedus: Harjutus on algul väga energiakulukas ja seepärast soovitame seda teha ainult üks kord nädalas.

Harjutus 22.7: Psühhokinees pendli ja müntidega

Harjutuse eesmärk: Retropsühhokinees annab meile võimaluse paranormaalselt tajuda möödunud sündmusi.

Toime: Pendli ja müntide abil asume tegutsema juhuslike sündmuste generaatorina. Nii õpime telepaatia ja isikliku jõu abil saatma läbi ajavoo algpunkti sõnumeid.

Abivahendid: Pendel, kolm münti, mida tuleb hoida üksteisest eraldi, ajaleht, veel üks katses osaleja.

Harjutuse kirjeldus: Asetame laua pinnale kolm münti. Seejärel lõdvestume ja võtame kätte pendli.

Seame pendli müntide kohale ja fikseerime täpselt selle reaktsiooni igale mündile eraldi.

Jätame täpselt meelde pendli võnkumised iga mündi kohal, lahkume ruumist, palume abilist vahetada müntide kohad ja katta need ajalehega.

Nüüd võtame uuesti kätte pendli ja hoiame seda sellises asendis seni, kuni suudame võnkumiste järgi määrata, kus ja millises järjekorras paiknevad mündid, mida enne pendliga mõõtsime.

Võtame ajalehe ära, vaatleme müntide paiknemise järjestust ja võrdleme seda pendli abil määratuga.

Algul ei ole tulemused paljulubavad, kuid mida sagedamini me harjutust teeme, seda rohkem need paranevad.

Harjutuse kestus: Harjutuse käigus tuleb iga kord teha kolm katset, et me saaksime alati üheksa tulemust. Pärast üheksat harjutust koguneb meil 81 tulemust. Kui üle 15% saadud tulemustest oli ennustatud õigesti, tõendab see meie märkimisväärseid psühhokineetilisi võimeid. Neid võimeid võib kasutada nii enda kui ka teiste hüvanguks.

Retrokognitsiooniga (21. loeng) ühitades on võimalik saata psühhokineetilisi jõude minevikku, et osutada abi teatud kindlates olukordades.

Harjutuste sagedus: Kasulik ja vajalik on teha harjutust üks kord kuus. Retrokognitsiooniga ühitatult on piisav harjutada üks kord iga kuue nädala järel.

Harjutus 22.8: Joogiklaasi liigutamine psühhokineesi abil

Harjutuse eesmärk: Kui kasutame psühhokineesi objektina joogiklaasi, võime „kuulata“ oma alateadvust.

Toime: Joogiklaasi liigutamine kujutab endast meelelahutuslikku seltskonnamängu. See näitab mängulises vormis meie alateadvuse funktsioone ning meis varjatult peituvaid psühhokineetilisi võimeid ja jõude.

Abivahendid: Joonistame suurele A1 formaadis paberilehele üksteise sisse kaks ringi. Seejuures peab suure ja väikese ringi vahele jääma 3 cm ruumi. Sellesse vahesse tuleb kirjutada kõik tähestiku tähed. Tähti võib kirjutada ka horisontaalselt üksteise järele, kuid ringikujuliselt paigutatuna on kujund palju näitlikum ja seetõttu eelistatavam.

Ettevalmistamine: Paberileht ringikujuliselt kirjutatud tähestikuga tuleb asetada laua keskele, joogiklaas asetatakse ringi keskele, põhi ülespoole.

Kõik mängus osalejad peavad lõdvestuma ja saavutama ühtse hingamisrütmi, sest nii ühtlustub võnkumiste sagedus ja tekib täieliku harmoonia seisund.

Mängus osalejad sirutavad käed horisontaalselt välja nii, et need puutuksid laua keskel üksteisega kokku. Sel hetkel peab tekkima ühtne elektromagnetiline väli, mis avaldub elektrilise pinge ja vibratsiooni kaudu. Ei ole vaja karta, see kõik on täiesti ohutu.
Nüüd tuleb määrata esitatavate küsimuste järjestus ja kokku leppida ka küsimuste sisus.

Harjutuse kirjeldus: Üks osalejatest alustab mängu, puudutades sõrmega joogiklaasi. Kui klaas hakkab liikuma, võib see inimene mängu jätkata. Kui mingit reaktsiooni ei teki, peab teda asendama mõni teine osaleja.

Klaas on niisiis liikuma pandud, ta puudutab järjekorras tähestiku tähti, andes niiviisi esitatud küsimusele mõtestatud vastuse.

Kui iga mängija on samaviisi toiminud, tuleb teha lühike paus.

Seejärel puudutavad kõik seansis osalejad sõrmedega klaasi. Siin on väga tähtis, et iga mängija keskenduks mõttes samale küsimusele kui kõik teised. Selleks ongi vajalik esitatavate küsimuste eelnev läbiarutamine ja sõnastamine.

Kõik vastused, samuti küsimuste esitamise ajad ja küsimuste esitajate nimed kirjutatakse üles, et neid oleks võimalik võrrelda muude möödunud ja tulevaste sündmuste vastava ajaga.

Harjutuse kestus: See harjutus ei ole seotud mitte mingite ajaliste piirangutega. Kui aga tekivad väsimusnähud või keskendumine muutub raskeks, tuleb harjutuse sooritamine katkestada.

Harjutuste sagedus: Harjutuse sooritamise sagedus sõltub kõigi mängus osalejate suhtlemisvajadusest ja soovist ühiselt aega veeta. Kui teete harjutust üksi, piisab ühest harjutuskorrast nädalas.

Harjutus 22.9: Laua liigutamine psühhokineesi abil

Harjutuse eesmärk: Laua psühhokineetiline liigutamine ühe või mitme mängus osaleja abil, et saada kinnitust ühistele psühhokineetilistele võimetele ja jõule.

Toime: Laua psühhokineetiline liigutamine on mõeldud kollektiivseks mänguks ning sobib hästi terve inimeste rühma psühhokineetiliste võimete ja jõu demonstreerimiseks. Tänu energiale, mida tekitavad kollektiivselt kõik mängus osalejad, ja kasutades lauda kui vastastikuse mõistmise meediumi, tekib vahetu side ühe või mitme alateadvuse allikaga.

Abivahendid: Kolme jalaga laud, viis osalejat, paber ja kirjutusvahend.

Ettevalmistamine: Leppige eelnevalt kokku, milliseid küsimusi ja millises järjekorras esitate. Valige rühmast protokollijaks inimene, kelle ülesanne on kirja panna aeg, esitatud küsimuste ja saadud vastuste sisu.

Seejärel tuleb kokku leppida märkide tähendused. Näiteks laua ühe jala kerkimine tähendab „jah“, teise jala kerkimine tähendab „ei“ ja kolmanda jala kerkimine tähendab „ei tea“.

Kõige sobivam harjutuse sooritamise aeg on kohe pärast videvikku või kella 22 paiku. Enne harjutust ei tohi ükski osaleja süüa rasket toitu ega tarvitada alkoholi. Samuti tuleb hoiduda mis tahes toimega medikamentidest, looduslikud preparaadid välja arvatud.

Harjutuse kirjeldus: Kõik mängus osalejad istuvad laua juurde ja ühendavad käelabad, lõdvestatud olekus toetuvad need vastu laua serva.

Saavutatakse hingamise ühine rütm ja kõik mängus osalejad lõdvestuvad. Käed ei tohi olla kramplikult kokku surutud, vaid peavad lebama täiesti kergelt ja vabalt naabri käe kõrval. Kui tekib kerge elektrivoolu meenutav pingetunne, tõstavad kõik ringis istujad käe ja hoiavad neid mõne minuti kestel horisontaalselt laua keskme kohal. Kõik tajuvad mõne aja kestel seotust üksteisega: on moodustunud ühine väljapinge, milles end usaldame ja milles asume nüüd esitama küsimusi. Kuid kõigepealt asetavad kõik oma käed uuesti laua servale.

Protokollipidaja peab jälgima laua reaktsioone ja vastused hoolikalt üles kirjutama.

Võimalik, et mõni küsimus jääb vastuseta või saab üksnes osalise vastuse. Sel juhul tuleb kas küsimus uuesti esitada või see ümber sõnastada. On ka selliseid küsimusi, millele me vastust ei saa. Sellel on samuti oma tähendus. Võimalik, et niisugustele küsimustele vastamiseks ei ole veel õige aeg või ei tohi neile mingitel ebaselgetel põhjustel üldse vastata.

Harjutuse kestus: Harjutus lauaga kestab seni, kuni me ei saa enam küsimustele vastuseid või kuni nõrgenevad meie pingeseisund ja keskendumise suutlikkus.

Harjutuste sagedus: Laua liikumist on väliselt väga huvitav jälgida, kuid see harjutus nõuab igalt osalejalt tugevat keskendumist ja psüühilisi pingutusi. Seepärast on soovitatav teha seda harjutust ainult üks kord kuus ja ainult soodsatel tingimustel (hingeline ja psüühiline tasakaal, füüsiline tervis).

Harjutus 22.10: Silma kiirgusjõu mõõtmine

Harjutuse eesmärk: Psühhokineetiliste jõudude elektrooniline mõõtmine väljamuutuste mõõturi abil.

Toime: Silma kiirgusjõud ei ole ainult bioloogiline nähtus. Just nimelt silmade kaudu avaldub nii inimese elujõu kui ka psüühilise energia jõud ja intensiivsus. Sõltuvalt subjektiivsest seisundist võime saada andmeid meie sisemise seisundi kohta, õppida tundma oma tugevaid ja nõrku külgi.

Abivahendid: Instituudis välja töötatud väljatugevuse muutuste mõõtur, tabelivorm „psühhokineetiline jõud“, kontrolliv partner, kirjutusvahend.

Ettevalmistumine: Võtame seadme kätte ja kontrollime, kas toitepinge indikaator töötab. Tõmbame teleskoopantenni lõpuni välja ja pöörame regulaatori nuppu paremale kuni skaala keskkohani, seejärel suuname antenni ükskõik millise toas asuva kiirgusallika poole (teler, sisselülitatud valgusti, raadio).

Osuti kõrvalekaldumine näitab, et oleme häälestuseks valinud ebatäpsed parameetrid. Neid on nüüd vaja muuta või õppida arvesse võtma. Kõik sõltub ainult kogemusest ning eelseisva mõõtmise ja eksperimendi vastavast kontrollist.

Kui oleme seadme kasutamise oskuse omandanud, ühendame selle külge instituudis välja töötatud kõrvaklapid.

Nüüd võime meilt ümbritsevatelt kiirgusallikatelt saada akustilisi signaale, mida kasutame edaspidi oma taju- ja kontrollivõime kujundamisel ning sensibiliseerimisel. Kui avastate seejuures eri kiirgusallikate jaotumise koha, siis teate, et see koht ei sobi parapsühholoogilisteks harjutusteks ega lõdvestumiseks. Pikaaegne viibimine niisuguses rikutud jõuväljas võib desensibiliseerida meie aistinguid ja tekitada disharmooniat.

Jätkame seadme abil otsinguid, kuni leiame endale sobiva koha, kus võime sooritada harjutusi ja mediteerida.

Harjutuse kirjeldus: Pärast lõdvestumist seame end toolil või tugitoolis sirge seljaga istuma. Me peame vabanema igasugustest möllavatest mõtetest, mis üksnes segavad meid tungimast oma teadvuse suletud soppidesse, seejärel asetame seadme enda ette neutraalsest materjalist alusele (metalli ei tohi kasutada!) nii, et antenn oleks suunatud otse ühte silma.

Katse õigsust kontrolliv isik peab seejuures jälgima skaalat ja märkima üles vähimadki osuti hälbed. Oma mõtteid registreerime siin nii, et pärast harjutuse lõppu oleks võimalik meenutada, millised mõtted, aistingud ja tundmused meid katse ajal valdasid.

Nüüd püüame mõttekujutluse jõul mõõteriista osutit kallutada.

Algul on piisav isegi see, kui suudame osutit üldse liigutada, hälbe suurus ei ole oluline.
Niipea aga, kui oleme seadet õigesti kasutama õppinud, võime üle minna järgmistele etappidele, oma psühhokineetiliste jõudude üksikasjalikule mõõtmisele.

Hiljem võime õppida oma jõudu mõõtma ilma aparaati kasutamata ning püüda ettevaatlikult kontrollida oma jõu mõju sõpradele ja tuttavatele. Tuleb veel lisada, et tõeline parapsühholoog ei tohi psühhokineetilise jõu ega energiaga, mida valdab, teha teistele inimestele kahju. Hea parapsühholoog töötab ainult inimeste hüvanguks.

Harjutuse kestus: Igapäevaste harjutuste kestus ärgu ületagu 10 minutit, seejuures ei lähe arvesse töö mõõturiga ja selle individuaalne testimine.

Harjutuste sagedus: Täiesti piisav on teha harjutust kaks korda nädalas. Kuid siin tuleb arvesse võtta ka õppuri isiklikke võimalusi, tema psüühilist energiat ja võimeid.

Categories: Peatükid