Harjutus 7.1: Kosmilise energia vastuvõtmine (3)

Eesmärk: Vaba kosmilise energia vastuvõtmine ja selle jaotamine eluenergiana kogu materiaalsele ja kosmoenergeetilisele organismile.

Toime: Vaba kosmilist energiat sihipäraselt oma mõlemale kehale jaotades harmoneerime need nii, et kõik negatiivsed võnkumised kaovad.

Valgustus: Roheline psii-lamp (hõõglamp).

Suitsutusained: 5 tilka kampritinktuuri.

Ettevalmistav harjutus: Mugavalt kušetil või voodis lamades tõuseme teadvuse teisele astmele. Roheline lamp levitab rahustavat valgust, suitsutusanumas aurustuvad 5 tilka kampritinktuuri (loomulikult võib seda harjutust teha ka ilma rohelise valguse ja suitsutusaineteta). Kui tekib raskustunne, me ei taju enam oma materiaalset keha ja kopsud hingavad ainult pindmiselt, võime alustada põhiharjutust.

Harjutuse kulg: Kujutame selgelt ja eredalt ette, kuidas rinna keskelt – südametšakrast – hakkab jõud täitma meie mitte enam tajutavat keha. (See ei ole mitte miski muu kui vaba kosmiline energia, mis on muundatud eluenergiaks.) Südametšakrast kiirguv jõud tungib aeglaselt, kuid lakkamatult meie materiaalsesse kehasse. See jõud täidab järk-järgult kõik keha osad, välja arvatud pea: see kiirgus kestab minuteid, tunde, päevi, aastaid ja igaviku (tegelikult on kogu harjutuse pikkus vaid 20 minutit).

Ajapikku tunnetame järjest tugevamalt meie keha uhtvat eluenergiat, mis hakkab rütmiliselt pulseerima. Samal ajal kaovad kõik ebakorrapärasused meie mõlemas kehas, kaovad kõik füüsilised ja psüühilised häired, me harmoneerime end pealaest jalatallani.

Niipea kui pulsatsioon hakkab vähenema, võime lugeda harjutuse õnnestunuks ja selle lõpetada.

Harjutuse kestus: Harjutuskorra kestus on 20 minutit. Kui kasutasime suitsutusainet, hingame pärast harjutust sügavalt 5 minuti kestel avatud akna all.

Tsükli kestus: Selle harjutuse abil harmoneerime oma keha 10 päeva kestel või kuni edu saavutamiseni üks kord päevas, kas hommikul või õhtul. Seejärel läheme üle harjutusele 7.2.

Harjutus 7.2: Kosmilise energia vastuvõtmine (4)

Eesmärk: Vaba kosmilise energia tugevam vastuvõtt ja kohandumine välise kosmilise energia moduleeritud võnkumistega.

Toime: Nagu teame, on paljude parapsühholoogiliste nähtuste (näiteks selgeltnägemise) realiseerimiseks vaja vastu võtta tšakrate ja psii-väljaga moduleeritud kosmilist energiat. Et suudaksime töödelda saabuvat informatsiooni, peame kohanduma selle lainepikkusega, harmoneeruma selle võnkumistega. Kirjeldatud harjutus valmistab seda harmoneerumist ette ja võib isegi anda esimesi spontaanseid selgeltnägemise tulemusi.

Valgustus: Roheline (roheline psii-lamp).

Suitsutusained: 5 tilka kampritinktuuri.

Ettevalmistav harjutus: Läheme üle kõrgema kosmoenergeetilise keskendumise seisundisse, nagu kirjeldatud harjutuses 7.1.

Harjutuse kulg: Niipea kui tunnetame vastuvõetava kosmilise energia tugevat pulsatsiooni, kujutame võimalikult selgelt ja eredalt ette, et ümbritsevast maailmast, biosfäärist, kosmosest kandub meisse moduleeritud kosmiline energia. Me tajume, kuidas meie lähedaste, Maa taimse ja loomse maailma, meie planeedi, Päikesesüsteemi planeetide ja kõigi kosmiliste objektide kiirgus tungib meisse ja ühineb juba vastu võetud vaba kosmilise energiaga. Meie materiaalse keha naha välispind ja energeetilise keha psii-väli ei sega enam seda, kõik jõud meis ja meie ümber ühinevad ning segunevad üksteisega. Me oleme kosmosega ühtsed, oleme täielikus harmoonias, täiuslikus harmoonias.

Harjutuse kestus: Harjutuskorra kestus peaks jääma alla 30 minuti. Kui kasutasime suitsutusaineks kamprit, hingame pärast harjutust sügavalt 5 minuti kestel avatud akna all.

Tsükli kestus: Teeme harjutust 7 päeva kestel üks kord päevas hommikul või õhtul. Seejärel läheme üle harjutusele 7.3.

Harjutus 7.3: Kosmilise energia kiirgamine

Eesmärk: Moduleerimata kosmilise energia kiirgamine.

Toime: Et suuta avaldada ümbritsevale keskkonnale paranormaalset mõju, peame kiirgama moduleeritud kosmilist energiat. See harjutus õpetab meid seda tegema, kuid alustame moduleerimata kosmilisest energiast.

Abivahendid: Kauss veega.

Valgustus: Roheline (roheline psii-lamp).

Suitsutusained: 5 tilka kampritinktuuri.

Harjutuse kulg: Istume mugavalt toolile, jälgides, et lülisammas, kael ja pea oleksid ühel sirgel. Meie ees laual on kauss külma veega. Kui soovime tulemuste tõhustamiseks kasutada suitsutusainet, tuleb suitsutamist enne harjutuse algust alustada.

Nüüd peame täielikult lõdvestuma ja tekitama endas harjutuses 7.1 kirjeldatud aistingu – peame tundma keha läbistava kosmilise energia tugevalt pulseerivat voogu. Kujutame nüüd ette, et meie mõlemas kehas kogunenud kosmiline energia hakkab aeglaselt, kuid kindlalt käelabadesse koonduma.

Kui tunneme niiviisi keskendudes käelabade väga tugevat kuumenemist, hoiame harali sõrmedega peopesi veekausi kohal ning kujutame selgelt ja tugevalt ette, kuidas kogutud energia läheb üle vette.

Me võime siinjuures täheldada, et kumbki meie keha ei kaota kosmilist energiat (ehkki seda oleks võinud oletada), vaid taastavad automaatselt äraantud energiahulga. Me tajume selgelt, kuidas meisse koguneb uus kosmiline energia ja kiirgub meie sõrmedest vette.

Harjutuse lõpus tõuseme harkisjalu püsti, sirutame käed rõhtloodis välja ja sisendame endale, et saame kogu äraantud energia topeltkoguses tagasi.

Harjutuse kestus: Harjutus ei kesta üle 5 minuti. Seda võivad teha ainult füüsiliselt terved inimesed ühe korra päevas. Kui kasutasime suitsutusainet, hingame pärast harjutust sügavalt 5 minuti kestel avatud akna all.

Tsükli kestus: Kiirgame selle harjutuse abil ühe nädala kestel igal õhtul moduleerimata energiat.

Harjutus 7.4: Keskendumine värvustele (1)

Eesmärk: Mälukujundite esiletoomine mälust ja alateadvusest, pingete vähendamine, positiivsete emotsioonide loomine, kujutlusvõime arendamine, teadvuse ja alateadvuse harmoneerimine.

Toime: Lisaks 4. loengus kirjeldatud värvuste psühholoogiliselt ja paranormaalselt tähtsatele mõjudele (emotsioonide teke, pingete vähendamine jne), võivad tugevad valgusärritajad tekitada mälus või alateadvuses ka assotsiatiivseid ahelaid, mis toovad teadvusse lisaks minevikusündmustele ka arhetüüpe. Samuti arendab see harjutus meie kujutlusvõimet ja soodustab üleminekut sõnaliselt mõtlemiselt kujundlikule.

Abivahendid: Keskendumiseks ühele värvusele kasutame värvilist pinda (ühetooniline paber, kangas või vaip), mille pindala võiks olla kuni üks ruutmeeter.

Harjutuse kulg: Asetame värvilise pinna põrandale ning seame end mugavas ja lõdvestunud asendis selle ette istuma nii, et pind täidaks võimalikult hästi meie nägemisvälja. Seejärel süüvime teadvuse teise astmesse.

Kui oleme saavutanud soovitud seisundi, asume pingeliselt värvilist pinda vaatlema ja laseme sellel endale mõjuda, teadlikult mitte millelegi mõeldes ja mitte midagi konkreetset oodates.

Kõige parem on alustada helesinisest värvitoonist. Juba pärast lühiajalist vaatlust võime märgata, kuidas meie mõttelised assotsiatsioonid tungivad mälust teadvusse, kus ei ole mitte midagi peale helesinise värvuse: me näeme helesinist taevast, helesinist merd, helesinist kleiti, helesiniseid silmi, helesiniseid loodusvärve …

Hiljem võib teadvusse ilmuda alateadvuse sisu, millel on vaadeldava värvusega midagi ühist: helesinine meri mälestuspildis, helesinine taevas, kus tiirlevad lohed; mälestused oma eelmisest maisest elust, mis on kuidagi helesinise värvusega seotud …

Lisaks kujunditele ja sündmustikule elame läbi mitmesuguseid muljeid ja meeleolusid: tunneme, nagu oleksime kaitseks mantlisse „mähkunud“: eraldume oma materiaalsest kehast, eemaldume kaugusse …

Kui värvitoon enam toimet ei avalda, läheme üle järgmisele toonile: punasele, kollasele, rohelisele. Seejuures jälgime, et värvused oleksid eredad (roosa, lilla, pruun või hall selleks harjutuseks hästi ei sobi).

Kirjutame harjutuste tulemused päevikusse üles.

Harjutuse kestus: Ühele harjutuskorrale võib kuluda 10 kuni 60 minutit. Harjutuse kestuse valime oma soovi järgi.

Tsükli kestus: Vaatleme üht valitud värvustest vähemalt ühe nädala kestel iga päev üks kord. Kui jääme saavutatud tulemustega rahule, võime üle minna harjutusele 7.5.

Harjutus 7.5: Keskendumine esemetele

Eesmärk: Mingile esemele paranormaalselt keskendudes püüame meelde jätta selle välise kuju nii, et suudaksime hiljem igal ajal meie nägemiskeskuses selle eideetiliselt taastada.

Toime: Selle harjutusega (nii nagu ka harjutusega 7.4) avardame oma teadvust, arendame kujundlikku mõtlemist ja kujutlusvõimet, nagu tegime juba harjutustes 3.2 ja 4.4.

Abivahendid: Ükskõik millised lihtsa geomeetrilise kujuga esemed.

Harjutuse kulg: Seame end mugavalt tugitooli istuma, meie ees laual seisab pudel (või mõni muu ese).

Kui oleme süüvinud teadvuse teise tasemesse, jälgime keskendunult pudelit enda ees. Vaatleme kõiki selle detaile: kuju, kaunistusi, etiketti, kirjeid jne, kuid pudelist konkreetselt mõtlemata. Tunnetame pudelikest teadvuse abil üksikasjalikult, tegemata selleks mitte mingeid jõu- või tahtepingutusi.

Umbes 3 minuti pärast suleme silmad ja püüame oma nägemiskeskuses luua pudeli (või muu vaadeldava eseme) eideetilise kujutise.

Juba pärast lühiajalist treeningut suudame eideetilist koopiat „näha“ spontaanselt ja täpselt, niipea kui silmad sulgeme. Kui oleme seda teinud, avame uuesti silmad ja võrdleme eideetilist kujutist reaalsega. Kui kujutised ei lange kokku, on meie paranormaalne keskendumine olnud ebapiisav. Sel juhul tuleb harjutust korrata.

Harjutuse kestus: Harjutuskorra kestus on 15 kuni 30 minutit.

Tsükli kestus: Teeme harjutust ühe nädala kestel iga päev, vaadeldes mitmesuguseid lihtsaid esemeid. Kui me ei saavuta selle aja jooksul piisavat paranormaalse keskendumise vilumust, jätkame harjutamist kuni edu saavutamiseni. Alles pärast seda võime üle minna harjutusele 7.6.

Harjutus 7.6: Keskendumine kujutlustele

Eesmärk: Täielik paranormaalne keskendumine tekkivatele kujutlustele.

Toime: Nagu juba õppisime 3. loengus, on paranormaalne keskendumine võimalik ainult siis, kui on täielikult blokeeritud mis tahes informatsiooni, sealhulgas silma võrkkestalt saabuva informatsiooni pääsemine teadvusse. Harjutus 7.5 oli niisiis vaid ettevalmistumine järgmiseks harjutuseks, mille abil õpime puhtvaimselt keskenduma mis tahes esemele. Seejuures saadud kogemusi on meil hiljem vaja näiteks selgeltnägemises või telekineesis.

Harjutuse kulg: Mugavalt lamades läheme üle teadvuse teise astmesse.

Kui oleme saavutanud seisundi, kus me oma keha ei taju, kujutame suletud silmadega võimalikult eredalt ette mingit eset tumedal taustal. See ei peaks olema raske, sest oleme juba eelmiste harjutustega saavutanud edu. Säilitame tekkinud eideetilise kujutise: see ei tohi kaduda ega ähmaseks muutuda.

Kui näeme kujuteldavat eset mitme minuti kestel piisava selguse ja eredusega ning oleme meelde jätnud kõik selle üksikasjad, laseme kujutisel aeglaselt pisut kahvatuda ja püüame seda taastada täiendvärvuses järelkujutisena. Me näeme nüüd varem punast eset nüüd rohelisena, kollast lillaka-helesinisena jne (järelkujutise visuaalset tekitamist treenisime juba harjutuses 4.1).

Loeme harjutuse sooritatuks, kui näeme mitme minuti kestel eseme järelkujutist sama selgelt ja teravalt nagu eideetiliselt loodud originaalkujutist.

Harjutuse kestus: Harjutuskorra kestus on 15 kuni 20 minutit.

Tsükli kestus: Vähemalt 10 päeva kestel üks kord päevas kuni vilumuse saavutamiseni.

Harjutus 7.7: Keskendumine biosfäärile

Eesmärk: Reaalsuse nägemine ja tajumine, inimese koha teadvustamine biosfääris ja kosmoses.

Toime: Inimeste enamiku jaoks jääb otsene suhtlemine ümbritseva maailmaga saavutamatuks kogu elu kestel, nad ei taju ennast kosmilise mateeria koostisosana, millele on antud teadvus. Et suuta vastu võtta informatsiooni ümbritsevast maailmast või avaldada sellele mõju, peame õppima nägema enda tihedat sugulussidet kogu elava ja isegi „elutu“ mateeriaga. Enamgi veel, me peame oskama sellega informatsiooni vahetada. Kirjeldatav harjutus on esimene samm selles suunas.

Abivahendid: Lilleõis ja kõik, mis „on olemas“ (elab).

Harjutuse kulg: Seda harjutust võib teha istudes või rahuliku jalutuskäigu ajal. Esialgu on meie paranormaalse keskendumise objektiks ükskõik milline lilleõis (ainult mitte kunstlik), hiljem võib hakata keskenduma muudele esemetele, isegi „surnud“ mateeriale: puule, ojale, majale, kaljule …
Asetame lilleõie enda ette lauale ja kõrvaldame vaateväljast kõik, mis võib meid häirida. Seejärel tõuseme teadvuse teisele astmele ja keskendume täielikult lilleõiele. Sel ajal pole miski meile tähtsam, maailmas ei ole enam mitte midagi peale selle lille.

Vaatleme lilleõie kuju, värve, kroonlehti, emakat, tolmukaid. Seejuures ei suuna meid sugugi loodusteaduslikud huvid, meie vaatlusel ei ole mitte mingeid eesmärke, me teeme seda lihtsalt sellepärast, et lilleõis on väga kaunis. Niipea kui oleme lilleõie üksikasjaliku vaatlemise lõpetanud, laseme sellel mõjutada meid tervikuna, püüame näha selle ilu. Mõtleme sellest, et see lilleõis pärineb pikast bioloogilise arengu reast. Lilleõie eellased elasid miljoneid aastaid tagasi. Selles kajastub paljude miljonite taimepõlvkondade areng. Selle lille järglased õitsevad veel ka siis, kui me ise oleme juba tuhandeid aastaid surnud. Selle lilleõie kujul kohtume miljonite aastatega. Lilleõis pärineb pikast evolutsioonireast, meie elu kohtub miljonite aastatega, mis on sellesse õide koondunud.

Õis elab. Püüame mõista, mida tähendab elu. Elu on tekkimiste ja kadumiste voog. Püüame mõista elu lilleõies. Lilleõis mitte lihtsalt ei ela, see ise ongi elu. Elu, mis on kätketud ka meisse. Mõtleme kõigi elusolendite ühtsusest, seostest kõigi elusolendite – taimede, loomade, inimeste vahel. Mille poolest erineb meie elu lilleõie elust?

Mõtiskleme ja esitame endale küsimusi, püüdmata otsida ratsionaalset kohtumist lilleõiega. Mõtiskleme mitte üksnes ühe korra, vaid laseme lilleõiel meile mõjuda eespool kirjeldatud mõtete taustal, laseme sellel meiega rääkida.

Harjutuse lõpetuseks mõtleme veel sellest, mida üldse tähendab „näha“. Inimese nägemine ei ole ainult silma võrkkestale tekkinud kujutise tajumine. Muidu ei oleks võimalik kujutises ära tunda tegelikkust: noormehe skulptuuris Apollot, fotol tuttavaid, peeglis iseennast ja lilleõies elu ning miljoneid aastaid kestnud arengut. See, mida meile meeldib näha, paneb meis midagi liikuma, muidu ei suudaks me nähtut mõista. Me saame mõista ainult seda, mida oleme ette tunnetanud. Nähtu ja meie vahel on olemas side, mis peab meis tekitama hämmeldust. Me mõistame elu üksnes sellepärast, et tunnetame ette elu olemasolu.

Goethe püüdis oma teoses „Värviõpetusest“ väljendada seda mõtet värsside abil:
Есяи бы наш глаз не воспринимая как солнце / Kui meie silm ei tajuks nii nagu Päike,
Как смогли бы мы увидеть свет? / kuidas suudaksime siis valgust näha?
Если бы в нас не жила бы сила подобная божьей / Kui meis ei elutseks jumalik jõud,
Как смогли бы мы восхищаться божественным? / kuidas suudaksime siis jumalikkuse üle vaimustuda?

Harjutuse kestus: Seda harjutust tuleb teha paralleelselt koos teiste selle loengu harjutustega. Harjutuse kestuse võite valida oma soovi järgi.

Tsükli kestus: Kordame harjutust mitu päeva järjest, kuni lilleõis hakkab ise meile enda kohta kõike „rääkima“ ja me hakkame teda mõistma. Seejärel alustame järgmist etappi ja õpime nägema muid esemeid.

Harjutus 7.8: Keskendumine kuulmisele (1)

Eesmärk: Teadvuse harmoneerimine ümbritseva maailmaga ja kujutlusvõime arendamine.

Toime: Lisaks silmadele on kõrvad meie „teine värav maailma“. Harjutuse abil püüame seda „väravat“ paotada ja alustada paranormaalse keskendumise teel enda kaugeleulatuvat harmoneerimist ümbritseva maailmaga.

Abivahendid: Äratuskell, kassettmagnetofon, kassett ojavulina salvestusega.

Harjutuse kulg: Seda harjutust sooritades püüame paranormaalselt keskenduda nõrgale monotoonsele taustale, seepärast tuleb harjutamiseks valida ruum, kuhu kostab liikluse kauge müra, tuule sahin puudes või oja vaikne vulin. Kui see ei ole võimalik, salvestame oja vulina kassetile ja kuulame seda harjutust tehes.

Niisiis, helitaust on vaevukuuldav, me heidame mugavalt pikali, suleme silmad ja süüvime teadvuse teise astmesse.

Nüüd keskendume helitaustale, me ei kuule mitte midagi muud, me kaome täielikult monotoonsesse helisse. Me unustame aja, häälestame end täielikult mürale, elame selles …

Kõik meie ümber on heli. Müra oli Maal (me ei räägi siin tehnilisest mürast, näiteks tänavaliiklusest) juba enne inimesi ja on olemas veel ka siis, kui inimesed kord üldse kaovad. Müra elab kauem meist kõigist, kauem inimkonnast tervikuna ja ennekõike kauem kui ükskõik kes meist. Tehniline müra on osa loodusmürast, see hõlmab seda. Tehniline müra lõpeb sama kiiresti, kui see kunagi algas.

Kui meil õnnestus müras täielikult „lahustuda“, püüame lasta meie nägemiskeskuses tekkida eideetilise kujutise sellest, mis müra põhjustab (oja, puud tuule käes jne).

Kuid siin on oluline mitte lasta kujutistel tõusta esiplaanile, müra on kõige tähtsam!

Harjutuse kestus: Kuulame müra 30 minuti kestel. Et harjutuse ajast kinni pidada, tuleb panna helisema äratuskell.

Tsükli kestus: Teeme harjutusi vähemalt kahe nädala kestel igal teisel õhtul vaheldumisi harjutusega 7.9.

Harjutus 7.9: Keskendumine kuulmisele (2)

Eesmärk: Meie isiksuse täielik kohandamine biosfääri ja kosmose (ennekõike kosmoenergeetiliste) võnkumistega, personaalse ruumi- ja ajataju ületamine.

Toime: Äratuskella monotoonne tiksumine, mis on ainus meie teadvusse pääsev informatsioon, viib järk-järgult meie teadvuse täieliku eraldumiseni kehast, ajast ja ruumist, me harmoneerume biosfääri ja ümbritseva maailma võnkumistega (ka kosmoenergeetilistega!), mis pidevalt meieni jõuavad. Selline eraldumine ja harmoneerumine on tähtsad eeldused, et suudaksime väljutada oma energeetilise keha (eraldada selle füüsilisest kehast) ning omandada mineviku ja tuleviku selgeltnägemise võime.

Harjutuse kulg: Kinnisilmi mugavas asendis lamades sukeldume teadvuse teise astmesse. Mõne meetri kaugusele kõrvast (nii, et tiksumist oleks kuulda), seame mehaanilise äratuskella, mille helin peab meid poole tunni pärast tagasi tooma normaalsesse seisundisse. Nüüd keskendume täielikult äratuskella tiksumisele, jälgime selle tekkimiskohta, „liigume“ sellega kaasa (mõistagi täieliku keskendumise seisundis) ja ei ole vale, kui meil õnnestub „kella sisse lipsata ja ise tiksumiseks muutuda“. Varsti tajume enda ümber, oma kehas ja kogu kosmoses ainult tiksumist. Selle müra rütmiliste lainete saatel süüvime järk-järgult sügavaimale keskendumise astmele, mis ei tohi mitte mingil juhul muutuda negatiivseks (passiivsuseks või väsimuseks).

Me oleme kella rütmiga samastunud. Kosmos ja maakera, millel lebame, ei ole mitte midagi muud kui ainult rütm, tiksumine, takt ja harmoonia. Aja- ja ruumitunnetus kaovad täielikult, minutit muutuvad igavikuks, tunnid sekunditeks.

Harjutuse kestus: Ühe harjutuskorra kestus on 30 minutit. Harjutuse lõppemisest annab meile teada äratuskella helin.

Tsükli kestus: Teeme harjutust vähemalt kahe nädala kestel igal teisel õhtul vaheldumisi harjutusega 7.8.

Harjutus 7.10: Visuaalakustiline meditatsioon

Eesmärk: Teadvuse aeglane vabastamine materiaalse keha ahelatest, energeetilise keha osaline väljutamine.

Toime: Kahekordse (visuaalse ja akustilise) paranormaalse keskendumise teel vabaneb meie teadvus peaaegu täielikult materiaalse keha ahelatest. Tänu sellele saab võimalikuks märkimisväärne samastumine voolava veega, mis koos mõtteliste kujutluste etteantud võngetega lubab kanda teadvust üle. Meie teadvus püüab „sulanduda ühte“ veega ja võib isegi juhtuda, et harjutuse käigus eraldub meie energeetiline keha materiaalsest, et mõttelistes kujutisekaadrites (oja, jõgi, meri, taevas) iseseisvalt tegutseda.

Valgustus: Lilla (psii-lamp).

Abivahendid: Videokassett „Visuaalakustiline meditatsioon“ (kasseti kestus 1 tund), videomagnetofon.

Harjutuse kulg: Enne harjutuse alustamist tuleb kanda hoolt, et mitte keegi ega mitte miski meid tunni aja jooksul ei segaks. Hämardame ruumi (valguskvante peab kiirgama ainult lilla lamp) ja seame tugitooli umbes 1,5 meetri kaugusele telerist.

Käivitame videomagnetofoni, seame end tugitoolis mugavalt sisse ja süüvime teadvuse teise astmesse. Oja meloodiline vulin säilitab meie keskendunud olekut ja me saavutame teadvuse kõrgema taseme kiiremini kui ei kunagi varem.

Nagu kirjeldatud harjutuses 7.8, keskendume nüüd oja vulinale ja samamoodi nagu õppisime harjutust 7.7 tehes, vaatleme voolava vee kujutist.

Me ei püüa nähtut ega kuuldut analüüsida ega tunne muret üksikasjade üle, laseme pildil ja helil meile kui ühtsele tervikule mõjuda. Meie teadvus sulandub järjest rohkem ojaga, me muutume sellega ühtseks … vesi kannab meid minevikku, kust see ise välja voolab, vesi viib kaasa meid tulevikku, mis on selle enda siht … Meie ei ole enam mina ise, me ei ole inimene, me ei ole enam oma kehaga seotud. Oleme nüüd täiesti liikumatud, sellal kui pidevalt voolab vesi, mis on kaugelt alguse saanud ja kaugele tõttab … Me „näeme“ sedasama, mida „näeb“ vesi, näeme kaldaid, mis suunavad tema (meie) voolu, näeme veeriseid voolu (meie) sees, näeme mööduvat maastikku …

Suubume koos ojaga suurde jõkke, muutume suureks ja ülevaks. Koos jõega jõuame merre. Aurustume, tõuseme taevasse ja muutume pilveks … Hõljume pilvena piiramatus vabaduses, meie all laiub ümmargune helesinine planeet Maa, meie kohal sätendavad kosmose pimeduses tuhanded tähed … Kondenseerume tilkadeks, langeme vihmana alla tagasi, voolame oma ojakesse ja jõuame taas oma rännaku lähteni. Jälgime veel kord mõnd aega vett (iseennast), voolame tasakesi ja vulinal edasi. Seejärel tõuseme oja kaldalt ja naaseme selle maailma „reaalsusesse“ – videofilm on lõppenud.

Harjutuse kestus: Üks tund.

Tsükli kestus: Seda harjutust ei ole vaja teha tsüklina. Sooritame harjutust siis, kui meis tekib soov „vabaneda“ või ergutada vaimset arengut.

Harjutus 7.11: Keskendumine aistingutele

Eesmärk: Materiaalse ja energeetilise keha harmoneerimine ning nende teadlik tunnetamine, paranormaalselt kehaosadele keskendudes.

Toime: Paranormaalselt keskendudes suuname eluenergiat teatud kehaosadesse, et tekitada korraga mõlema keha tajumise meeldiv aisting. Samal ajal tunnetame meditatiivselt vastava kehaosa olemust, et mõista selle materiaalset ja kosmoenergeetilist struktuuri. Niiviisi loome eelduse hilisemaks oma organismi teadvusega juhitavaks mõjutamiseks kuni iga selle rakuni (see on oluline vaimseks eneseravitsemiseks) ja õpime teadvustatult juhtima oma energeetilist keha (see on oluline keha „väliseks“ projitseerimiseks).

Ettevaatust! Haigetele kehaosadele ei tohi keskenduda!

Abivahenid: Äratuskell.

Harjutuse kulg: Istume tugitooli, lõõgastume, toetame käed vabalt käsitugedele ja süüvime teadvuse teise astmesse. Sulgeme silmad ja keskendume nüüd ühele sõrmele. Kui meil keskendumisest hoolimata sõrme tunnetust ei teki, võime sõrme pisut liigutada ja siis tekib tunnetus kohe. Kui ka see ei aita, puudutame teise käe nimetissõrmega kergelt sõrme, millele oleme keskendunud.

Kui sõrme tunnetus on tekkinud, saadame sellesse eluenergia voogu, kuni sõrm kõverdub. Nüüd me ei taju mitte midagi muud peale sõrme, sõrm ei ole enam ainult meie materiaalse keha osa, vaid on ka ise samasugune keha. Me tajume, nagu oleks kogu keha end kokku surunud, vähendanud ja sõrme „lipsanud“.

Nüüd avame silmad ja liigutame sõrme. Püüame lihaste mängu mõista. Mõtiskleme, kuidas on sõrme liigutamine võimalik, kuidas töötab sõrm osana meie kehast ja kuidas me seda tajume (mõtisklus ei tohi üle kasvada loomupäraseks arupidamiseks ega tekitada ka peamurdmist, see peab jääma sõrme, selle olemuse ja funktsioonide vaimseks jälgimiseks).

Kui oleme selle suhteliselt lihtsa sõrmeharjutuse omandanud, keskendume ümber kogu käelabale, käele, selle piirkonnale, õlale, kuklale. Jälgime ka nüüd, et lihased kehaosades, millele on suunatud meie tähelepanu, oleksid täielikult lõdvestunud.

Kui tunneme harjutuse sooritamise ajal end ebamugavalt, katkestame selle otsekohe. Harjutuse eesmärk on ju keha positiivse tunnetamise arendamine. Me peame tundma rõõmu oma sõrme, käe üle … samuti selle üle, et (ja kuidas) need funktsioneerivad.

Proovime sama harjutust teha, keskendudes varvastele, jalgadele, jala piirkondadele, tuharatele. Seda on kõige mugavam teha lamades.

Lamades laiendame keskendumist ka kõigile kehaosadele, mida saame käega puudutada, võttes eesmärgiks materiaalse keha struktuuri harmoonilise ümberkorraldamise. Umbes 30 harjutuse pärast oleme saavutanud sellise taseme, et võime juba proovida keskenduda ka sellistele elunditele nagu süda, magu, kopsud. Ärge tehke seda aga juhul, kui põete nende elundite haigusi või kui tunnete neis aeg-ajalt valusid.

Harjutuse kestus: Üks harjutuskord peaks kestma 30 minutit. Harjutuse kestuse jälgimiseks kasutame äratuskella.

Tsükli kestus: Harjutust tuleb teha 6 nädala kestel igal õhtul enne und paralleelselt teiste harjutustega.

Harjutus 7.12: Keskendumine lõhnale

Eesmärk: Haistmiselundite sensibiliseerimine, ettevalmistumine kosmoenergeetiliseks „haistmiseks“ tšakrate abil.

Toime: Paranormaalse keskendumisega lõhnale sensibiliseerime haistmisretseptorid (see parandab ümbritseva maailma tunnetamist) ja valmistame ühtlasi ette tšakrad, et registreerida kosmoenergeetiliselt võnkuvate molekulide lõhna.

Niiviisi omandame võime vastu võtta selgeltnägemise kujutisi lõhnade abil.

Abivahendid: Sirelilõhnaline õhuvärskendaja aerosoolpudelis.

Harjutuse kulg: Pihustame harjutusruumis 10 sekundi kestel aerosoolpudelist sirelilõhna. Seejärel seame end mugavalt tugitooli istuma ja süüvime teise teadvuse astmesse.

Niisuguses lõdvestatud kõrgendatud tähelepanu seisundis sisendame endale: „Kõik minu meelteelundid ja iga minu organismi rakk on täielikult lõdvestunud, ajutegevus on katkenud, mind on vallanud sügav rahu ja keskendumine lahendatavale ülesandele. Nina kaudu tungib mu teadvusse meeldiv lõhn.

Sirelilõhn tugevneb, kogu maailmas on nüüd ainult sirelilõhn ja mitte midagi muud. Maailma on tekkinud haigutav tühjus, selles on ainult lõhn ja mina. Nüüd olen ma ise lõhn … ma olen lõhn … lõhn on minuga lahutamatult seotud, ma olen sirelilõhnaga üks. Minu haistmiselundid tunnevad ainult meeldivat lõhna ega mitte midagi enamat … minu ümber, minus, kogu maailmas, kogu kosmoses on ainult see lõhn.“

Harjutuse kestus: Keskendume sirelilõhnale seni, kuni saavutame soovitud edu, kuid siiski mitte üle 30 minuti.

Tsükli kestus: Ühe nädala kestel igal õhtul enne uinumist.

Harjutus 7.13: Keskendumine maitsele

Eesmärk: Maitseelundite sensibiliseerimine, mis tahes aine maitse kosmoenergeetiline tajumine.

Toime: Paranormaalse keskendumise abil maitsele sensibiliseerime keele ja suulae maitseretseptorid.

Kuid see sensibiliseerimine on üksnes harjutuse teisene toime: esmase tähtsusega on meie energeetilise keha viimine maitsemolekulide tajumise seisundisse kosmoenergeetilisel tasandil. See annab meile hiljem suutlikkuse tunda mis tahes aine maitset, võtmata seda füüsiliselt suhu.

Abivahendid: Sool, suhkur ja muud tugevate maitseomadustega ained.

Harjutuse kulg: Seame end mugavalt tugitooli istuma ja viime end teadvuse teisele astmele. Kui oleme saavutanud teadvuse kõrgema taseme, asetame keelele näpuotsaga soola või suhkrut.

Me ei hakka siin tegelema joogide tuntud võttega – proovida olematu soola maitset või mitte proovida olemasoleva soola maitset, meie tahame end selle maitsega täielikult samastada.

Kuid see samastumine ei pea piirduma vaid sellega, et proovime soola maitset ega taju peale selle mitte midagi muud, me peame pigem ise muutuma maitseks, kogu meie keha muutub maitseks, kõik meie meelteelundid räägivad maitsest, kogu meie teadvus on täidetud maitsega.

Me oleme muutunud soolaks, meist on saanud suur-suur soolakristall …

Harjutuse kestus: Harjutuskorra kestus peaks jääma alla 15 minuti.

Tsükli kestus: Muutume vähemalt 10 päeva jooksul igal õhtul „soolakristalliks“.

Categories: Peatükid