Me rääkisime 7. loengus vajadusest saavutada harmoonia ümbritseva maailmaga. Saime teada, et sellele suunatud harjutused arendavad lisaks paranormaalsetele võimetele ka oskust mõista inimeste ja olukordade olemust. Samalaadseid harjutusi on lisatud ka selle loengule.

Harjutus 8.1: VÄLKKIIRE KESKENDUMINE (1)

Harjutus 8.2: AKUSTILINE KUJUTLEMINE (1)

Harjutus 8.3: AKUSTILINE KUJUTLEMINE (2)

Seda, mida keskendumis-, kujutlus- ja meditatsiooniharjutuste puhul saavutame kõrvaltoimena, võime teadlikult saavutada kaemuslikes harjutustes.

Sedamööda kuidas me kaemuslikes harjutustes süüvime ja inimeste või nende kunstiteoste üle (proosa, luule, kujutav kunst või muusika) mõtiskleme, näiteks harjutuses 8.4: LUULE TAJUMINE, mõistame järjest sügavamalt oma lähedasi ja nende käitumise motiive ning inimlikku olelust üldse.

See mõistmine annab meile kahekordset kasu: esiteks kergendab elu koos teiste inimestega, teiseks aitab neid paranormaalselt mõjutada. On ju selge, et kui näeme oma lähedaste iseloomu, temperamenti ja hinge peenimaid liikumisi läbi, on meil nendega kergem suhelda. Sel viisil võime ennustada nende käitumist ja reaktsioone ning ennetada neid nii eraelus, ametialases kui ka ühiskondlikus suhtlemises. Paranormaalse valdkonna kohta kehtib sama: suunatud mõju saab avaldada ainult sellele (käesoleval juhul lähedastele), mida või keda teatakse ja tuntakse. Nii nagu ei saa ilma eelneva professionaalse õpinguta „mõjutada“ arvutit, ei suuda inimest telepaatiliselt või hüpnootiliselt mõjutada see, kellele on võõrad vaimsed põhimõtted ja kujundid.

Seepärast jätkame nüüd kaemuslike harjutusega, mida igaüks meist peab tegema täiesti ausalt.

Harjutus 8.1: Välkkiire keskendumine

Eesmärk: Järgmise nelja võttega vähendame oluliselt paranormaalse keskendumise aega.

Toime: Järjest keerulisemaks muutuvate keskendumisharjutustega ja nende sagedase kordamisega langetame närviteede ja ajukeskuste ärritusläve (vt 6. loengut). Inimene, kes süvendab jõe põhja, muudab niiviisi voolu kiiremaks. Samamoodi tõstame ka meie ärritusläve langetades elektrokeemiliste impulsside liikumise kiirust ja suudame siis mõistagi ka kiiremini paranormaalselt keskenduda.

Esimene aste: Keskendumine sõnalisele sisendusele. Heidame rahulikus ja tasakaalukas seisundis (selle seisundi saavutame vajaduse korral harjutusega 4.2) pikali. Nagu ikka, kanname hoolt, et meid mitte keegi ega mitte miski ei segaks. Süüvime teadvuse teise astmesse.

Niipea kui tekivad meile tuttavad kuumuse ja raskuse aistingud, peatame mõttetöö ja keskendume meelepärasesse punkti toas. Fikseerime selle vaikselt ja sosistame monotoonselt: „Punkt … punkt … punkt …“ kuni meie teadvus täitub selle punktiga, kuni meie teadvus muutub punktiks endaks.

Kordame seda harjutust vähemalt ühe nädala kestel mitu korda päevas, kuni suudame seda kaks korda lühema ajaga kui alguses kiiresti ja kindlalt teha. Alles siis läheme üle teisele astmele.

Teine aste: Keskendumine mõttesisendusele. Valime teadvuse teise astmesse süüvinult sama punkti kui eelmise astme korral. Kuid me ei sosista enam „Punkt … punkt … punkt …“, vaid üksnes mõtleme neid sõnu.

Teeme seda harjutust taas ühe nädala kestel mitu korda päevas, püüdes võimalikult kiiresti saavutada täieliku keskendumise seisundi. Kui meil õnnestub punkt ja teadvus edukalt üksteisega sulandada, võime asuda järgmise astme harjutuse juurde.

Kolmas aste: Keskendumine mõttekujundile. Püüame selle kõrgema taseme harjutusega taas jõuda täieliku keskendumiseni, viibides näiteks hämaras toas, kuid kujutame üksnes endale seda punkti (mitte sõna!) ette.

Me ei mõtle niisiis: „Punkt … punkt … punkt“, sest see tähendaks sõnale mõtlemist, vaid kujutame punkti ette samamoodi, nagu oleme seda kaks nädalat näinud.

Kui oleme eelnevad harjutused õigesti sooritanud, saavutame selle seisundi väga kiiresti. Nüüd võime alustada viimase astme harjutust.

Neljas aste: Puhas keskendumine.

Püüame paranormaalse keskendumise saavutamiseks uuesti kokku sulatada teadvuse ja punkti. Niipea kui see õnnestub, kõrvaldame punkti, säilitades ülima keskendumise seisundit maksimaalselt kaua.

Kui meil on korduvalt õnnestunud püsida selles seisundis üle ühe minuti, võime lugeda selle harjutuse sooritatuks.

Harjutuse kestus: Esimese ja teise astme harjutuskordade kestus on 25 minutit, kolmanda ja neljanda astme harjutuskordade kestus on 15 minutit. Seda aega ei tohi ületada.

Tsükli kestus: Esimese ja teise astme harjutusi tuleb teha iga päev vähemalt ühe nädala kestel. Kolmanda ja neljanda astme harjutusi tuleb teha kuni edu saavutamiseni.

Harjutus 8.2: Akustiline kujutlemine (1)

Eesmärk: Kujutlusoskuse arendamine, teadvuse ja alateadvuse sideme tugevdamine.

Toime: Indias, muistses Siiamis, Khmeeri impeeriumis, Hiinas ja Jaapanis on juba 2000 aastat enne igasuguseid meditatsioone olnud olemas muusika, millel ei ole kaldaid, põhja, raskust: toonid, mis lendavad helesiniste suitsupilvede järel ära, kumedad gonglöögid, flöödi kõrged helid … Idas teadsid inimesed, et muusika suleb väljapoole vaatavad silmad ja avab ukse sisemusse.

Meie püüame samuti vabastada mõtte- ja alateadvuse kujundeid muusika abil, arendades ühtlasi kujutlusvõimet.

Valgustus: Lilla.

Abivahendid: Magnetofon, meditatsioonikassett „Transformatsioon“.

Harjutuse kulg: Heidame selili ja paneme pea alla padja, sirutame käed piki keha välja, peopesad pööratud sissepoole. Meie magnetofon mängib kassetilt „Transformatsioon“ meeldiva helitugevusega muusikat, süüvime teadvuse teise astmesse.

Meie mõttetegevus peatub, püüame ainult kuulata. Me ei mõtle sellest, keda ja mida kuulame, laseme muusikal ennast vallata.

Ja nüüd on muusika meie sees, mitte midagi välist ei ole enam (helide allikas jääb küll väliseks, kuid muusika on midagi enamat kui akustilised võnkumised, tegelikult tekib see meie aju kuulmiskeskustes). Muusika täidab järjest rohkem meie teadvuse, meie ise muutume muusikaks, meie oleme muusika.

On kadunud ajataju, ärkab fantaasia. Meie teadvusse ilmuvad nägemiskujundid, algul ebakindlad ja skemaatilised, seejärel järjest konkreetsemad.

Me ei püüa oma kujutlust juhtida ega midagi konkreetset näha. Vaid juhul, kui hakkavad korduvalt ilmuma hirmutekitavad kujundid, katkestame harjutuse ja kordame seda järgmisel päeval, soovitatavalt pärast rahustavaid harjutusi.

Pärast harjutust kirjutame kõige olulisemad ja selgemad kujundid päevikusse üles. Need märkmed omandavad erilise tähtsuse, kui neis avaldub kalduvus seostuda mingi teemaga: sel viisil võime heita pilgu sügavale alateadvusse.

Harjutuse kestus: Harjutuskorra kestus sõltub harjutaja psüühilisest seisundist, tema keskendumisvõimest, suutlikkusest luua kujundeid, fantaseerida. Üldjuhul peaks harjutus kestma vähemalt 5 minutit, kuid mitte üle 20 minuti (järgneb töötamise võimatuse faas).

Tsükli kestus: Teeme seda harjutust vähemalt kahe nädala kestel iga päev.

Harjutus 8.3: Akustiline kujutlemine (2)

Eesmärk: Selle harjutuse eesmärgid on samad kui harjutuses 7.8. Me viime oma teadvuse harmooniasse ümbritseva maailmaga ja arendame oma kujutlusvõimet.

Toime: Selles harjutuses ei kasuta me helide tekitamiseks ühtki abivahendit. Oja vulinat üksnes kujutledes arendame kujutlusvõimet veelgi paremini kui harjutuses 7.8.

Abivahendid: Äratuskell.

Harjutuse kulg: Harjutuse kulg on identne harjutusega 7.8. Ainus erinevus on see, et me ei kasuta keskendumiseks kassetile salvestatud veevulinat. Loome selle vulina oma kuulmiskeskustes puhtalt kujutlusvõime abil ja suuname teadvusse.

Kui meil on korduvalt õnnestunud luua oja vulina aisting ja sellega seotud eideetilised kujundid, võime harjutuse lugeda sooritatuks.

Harjutuse kestus: Harjutuskorra kestus on 30 minutit. Et ajast kinni pidada, seame helisema äratuskella.

Tsükli kestus: Harjutame mõttekujundite loomist iga päev vähemalt kahe nädala kestel kuni edu saavutamiseni.

Harjutus 8.4: Luule tajumine

Eesmärk: Süüvimine inimhinge, ergastades emotsioone ja aistinguid.

Toime: Tundmuste, emotsioonide ja kujundite abil, mille on vabastanud luuletuse emotsionaalne sisu, õpime tundma inimlikke (ja meie endi) tunnetamise seadusi. See lihtsustab meil hingelist suhtlemist lähedastega.

Abivahendid: Mis tahes luuletus (võimalikult ilmekas), mis avaldab meile muljet.

Harjutuse kulg: Istume rahulikult tugitooli ja püüame harjutuse ajal end võimalikult vähe liigutada (harjutuse suhteliselt pika kestuse korral ei tasu väsimusest tingitud liigutusi mõistagi tagasi hoida). Keskendume täielikult valitud luuletusele (ainult ühele). Kõigepealt loeme luuletust ühe korra valjult, aeglaselt ja selgelt, seejärel kolm korda vaikse häälega.

Seejärel loeme luuletust ridade või fraaside kaupa, suleme silmad ja laseme loetul endale mõjuda. Me ei püüa luua mingeid kujutluspilte (sageli ei ole neil luuletuse sisuga mitte kuidagi seotud), mõne minuti pärast loeme järgmise rea või fraasi (vaikselt, väga õrnalt ja aeglaselt).

Võib juhtuda, et valitud luuletusega harjutust tuleb mitu korda korrata, kuni tõuseb esile selle sümbolistlik tähendus fantaasiakujundite näol. Seepärast ei jäta me harjutusi pooleli, teeme neid iga kord etteantud aja kestel.

Kui ka pärast paljusid kordi mitte mingeid kujundeid ei teki, valime uue luuletuse. Kui ka see luuletus ei kutsu meis kujundeid esile, lõpetame harjutamise.

Luuletuse tajumisel võib üliharva tekkida hirmutavaid või ebameeldivaid assotsiatsioone (ja samalaadseid neist tulenevaid kujundeid), kui selliseid tugevaid või kestvaid hirmuhoogusid ja tujulangusi ikkagi tekib, soovitame poolelioleva harjutuse katkestada, kuid harjutamist siiski hiljem jätkata. Kõige tähtsamad kujundid kirjutame taas päevikusse üles.

Harjutuse kestus: Harjutuskorra kestus peab olema vähemalt 20 minutit ja seda võib järk-järgult pikendada 1 tunnini.

Tsükli kestus: Teeme harjutust vähemalt 4 nädala kestel igal kolmandal päeval. Töötame ühe ja sama luuletusega viis kuni kuus korda järjest.

Categories: Peatükid